Kui lennupäevad maha arvata, on täna täpselt pool aega Tais oldud. Hetkel pole reisiseltskonnas kedagi, kellele see riik meeldiks. Taid kutsutakse LOS-ks ehk Land of Smiles. Eesti keelde võiks selle tõlkida kui Rõõmuga Näkkupanijate Maa. Värske kogemus on hommikust, kus naine läks kohvi tegemiseks kuuma vett küsima. Igaks juhuks võttis eile saadud teekannu näidiseks kaasa, et ta saaks ikka kannuga vee. Saigi. Sinna samasse kannu kallati sorts vett peale. Isegi eilset teekotti ei võetud eest ära, naeratades.
Kui see on külalislahkus, mida maailmas hinnatakse, siis... mulle sobivad tuimad eestlased suurepäraselt!
Kuna tervis on nõrk, ei liigu täna edasi. Telekast tuleb üks kanal (sport), kuhu mõni pilu peale ei loeks. Niisiis terve päev täis jalgpalli, yatzit ja vett. Süüa õnneks väga ei taha. Naine tellis tuppa makaronid kanaga. Ei hakka kogemust pikemalt kirjeldama, lugejal läheks söögiisu ära. Rääkigu, mis tahes. Head (tai) toitu saab tallinnas, siit pole seda mõttet otsida.
kolmapäev, 18. september 2013
20 päev
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaPäris raviv kanasupp paistab olevat. Minu arvates saab Eestist ka sellist - ühest mõisast.. kus me Etheli lõpetamise tähistamiseks suid kastsime. Täitsa omapärane oli.
VastaKustutaKunn
Muuseas, ma maadlen ka enesetundega - alates reede ööst (vastu laupäeva) olen olnud tõeliselt haige. Eelkõige kõrges uimastavas palavikus, talumatus ülekehalises liigesvalus, tuimalt tuikavas peavalus ja tuldsülgavas kurguvalus. Nii et maailm on mulle sel nädalal vähe pakkunud.. söönud, peale enesetunnet parandavate tablettide, praktiliselt pole üldse. Selle kanasupi võtaks praegu igatahes küll. :)
VastaKustuta