Parkimine

Mõnikord tähendabki "park in" hotelli sisse parkimist:)

Bling veljed

Kui sul pole selliseid velgi, pole sa keegi. Värvivalikut on teeäärsetes müügikohtades palju.

32 päev

Hommik algas kenasti, sest viisaprobleem lahenes 7ks päevaks.
Seejärel võtsime suuna Bangkoki poole, sihiks 190km kaugusel olev Prachuap Khiri Khan linn. Pisike linnake, kus reisi alguse poole läbi sõitsime. Kõik tundus tore, kuni saime reisi esimese naela. Olime just mingist linnast läbi jõudnud. Tagasitee tundus pikk ja kõrval olev bensukas tegi selgeks, et kohe edasi on parandus. Ja see kordus järgmised 3km. Parandusi oli, aga mopeedist suurem motikas on jätkuvalt haruldus ja igaüks saatis edasi. Lôpuks jõudsime uue bensukani motikat käekõrval lükates. Seal sai rehvi pumbata, mille järel süstisin üksinda tsikliga linna poole tagasi. Sealt saime tagarehvile uue sisekummi (koos vahetusega 4eur). Reisikaaslase tõi bensuka töötaja oma mopeediga rehviparandusse järgi tasuta. Nüüd oleme planeeritud linnas hotellis (Prachuap beach hotel). 25eur eest oleme näinud paremaid ja halvemaid. Aga koht ise on kenal rannal.

Viisa pikendatud

2 blanketti, 4 pilti, 100eur ja 7 erinevat templit. Oleme saanud 7 päeva pikendust.
Olge veel, et keeruline süsteem on hea. 30min jooksul toodi immigration officisse lihtsalt 2 kasti passe ja ports raha...
Aga koht on riigiasutusele lahe

Mis veoga on mootorratas?

Tundmatuks jääda sooviv reisikaaslane avaldas hommikusöögil mõtte, et mootorrattal veab esiratas. Kontrollküsimus jalgratta kohta olukorda ei parandanud. Nii oleme juba kell 8 hommikul saanud väärtusliku õppetunni - eelda ka kõige targematest inimestest alati kõige hullemat.

Katuseehitus

Sõltumata hoonest, on siin väga huvitav katuste kultuur. Ostame auto? Ehitame kuurile jupi katust juurde. Laiendame restorani? Ehitame katust juurde. Ainult, et uus katus tuleb uue kaldega ja vanaga ühendamata. Vana katuse pikendamine on liiga igav. Rekord, mida lugenud olen, oli ühes väikses restoranis. Katus koosnes 6st omaette jupist. Ja lae all jooksis hunnik sisemisi vihmavee torusid, kuna enamuse katuste üks äär oli lihtsalt klientide peade kohal.

31 päev

Lahkusime Tai kõige vihmasemast linnast Ranong ja sõitsime esimest korda kohta, kus juba oleme olnud - Chumphon. Sellega oleme lõpetanud Lõuna-Tai ringi ja oleme ametlikult tagasiteel Bangkoki. Asukohale vastavalt sadas esimene pool 130km-st korralikult. Teine pool teest kulus soojenemiseks ja kuivamiseks. Tee ise on mootorrattaga sõitmiseks super. Pole mingi tsiklist, aga ma ei tea Eestis nii nauditavate kurvidega teed.
Chumphonis otsisime foorumi kirjelduse põhjal immigration officit (gps ei suvatsenud seda leida ja google maps näitas valesse kohta). Lõpuks me selle ka leidsime. Kui politsei majad on siin võimsad, siis immigration office asus suvalise maja esimesel korrusel kahe mobiilipoe vahel. Noh nii coffee in suurune koht. Wat ju tasemel keeleoskusega mees helistas lõpuks mingile naisele, kes kohale sõitis. Väidetavalt oleme kuidagi valesti Malaisiasse läinud (ma isegi ei ürita enam süveneda), aga raha eest (2x viisatasu) saame 7 päeva pikendust. Ainult, et seda saab tööpäeviti. Homme hommikul kell 8.30 peame tagasi minema. Eks siis näis. Seniks yatzi smirnoffi varudega Chalicha resortis (kui pole praktilist vajadust olla chumphoni kesklinnas, siis ok valik).

30 päev

Eesmärk oli käia Birmas. Näha Birmat ja saada uus 15p Tai viisa. "Ekskursioon" lõppes Ranongi sadamas. Piirivalve väitel võime me küll Birmasse minna, aga kuna oleme EESTI kodanikud, siis tagasi Taisse me ei saa. Ma ei hakka siinkohal kirjeldama Tai viisapoliitikat. Seda ei ole ilma roppusteta võimalik teha. Igatahes on järgmise 2 päeva eesmärk minna kuhugi migratsioonibüroosse ja vähem või rohkem legaalselt saada viisapikendus riigist lahkumata. Muidu viibime Tais alates teisipäevast ebaseaduslikult. Tervitan siinkohal reisibürood, kelle tõttu me saime Helsingi Tai saatkonnast multiple entry viisa asemel single entry viisa. Kui keegi EESTI kodanik soovib tulla sarnasele reisile, siis ärge hakake isegi mõtlema enne, kui multiple entry viisa on käes. Piiripunktis jääte igal juhul kaotajaks. Ja kui mitte esimeses, siis teises, sest igas piiripunktis on omad reeglid!

Reisiseltskond suureneb

Tavaline vaatepilt igas hotellis. Enne klaasist uuesti joomist pese see sipelgatest puhtaks.
Ma ei tahagi teada, palju neid juba kottidesse kogunenud on.

Teel Birmasse

Otsustasime omal käel külastamise asemel võtta "ekskursiooni". Lonely Planeti soovitatud variant oli kinni. Valisime järgmise. No sellise reklaamsildiga ei saa ju eksida

29 päev

Sõitsime oma sihtpunkti ehk Ranongi. Võrreldes eilse 190km tundus väljamaganuna 130km ok. AGA. 500m ööbimisest saime esimese vihma, mis leotas läbi gpsi ja passid. Järgnes paduvihmas kottide sissepakkimine ja sõit läbi hammaste. Kuigi sooja on üle 30, on vihm külm ja nii suurte piiskadega, et t-särgiga on otseses mõttes valus sõita. Vihma saime lõpuks 4x. Ranongi hotelli valisime kohe tripadvisori abil ja loomulikult peale kohale jõudmist vihm lõppes.
Hotell (the b ranong trend hotel) on tai mõttes 30eur eest ok. Tuba on suuri sipelgaid täis ning sisalik on samuti kohal. Samuti on olemas tailik kiiks - kes tuleb selle peale, et kogu hotelli (väljast, seest, toad) dekoratsiooniks valida valubetooni ära lakkimine? Vt pilt.
Ranong ise on nagu iga teine väike linn. Täielik vastand Patongile. Ühe suure hüvega. Sattusime juhuslikult sööma restorani hotelli lähedal, kus pakuti erinevat sea-, looma- ja lambaliha. Grillitud sealiha ja caesari salat maitsesid tõesti nagu sealiha ja caesari salat. Ning hind oli ko lanta/krabi/phuket jagatud kolmega.

Boat 813

Külastasime tsunami mälestusmärki. Laine tõi selle laeva sinna. Kohapeal vaadates ikka uskumatu. Meri on niiiii kaugel. Kolmas pilt on mere suunas.

28 päev

Kõige olulisem alustuseks: täna täitub 4 nädalat reisi ja täna täitus 2000km motika seljas. Seega olen ma nüüdseks sõitnud motikaga Tais rohkem kui Eestis kokku (kui arvestada sääreka, delta ja autokooli aegu).
Päev ise oli väga raske. Phuket on ainus koht senini, kus ma teist korda kaherattalisega sõita ei taha. Mäed koos nii segase liiklusega ajab juhtme paari hetkega kokku.
Niisiis plaan oli tõusta 7 ja lahkuda enne liikluse tekkimist. Paraku oli õhtul ööklubis liiga tore. Kokkuvõttes saime minema alles 11 ajal aga vähemalt kainena. Kuna olek oli raske, siis tahtsime sõita 120km jupi järgmisesse randa (järgmisesse sihtkohta on 300+km ja seda ühepäevaga ei tee). Tegelikkus oli see, et rand oli kena, aga kivide tõttu ujumatu ehk palju restorane, aga mitte ühtegi majutust. Järgnes 70km ööbimise otsinguid gps-ga, mille käigus üks pakutud koht oli jubedam kui teine. Lõpuks jõudsime Tripadvisori abiga Kuriburi Greenview resorti. Tuba on kena, flinstones stiilis ja vaatega tiigile. 30eur eest sobib küll. Aga Tai jääb Taiks. Esimesel pildil vaade toast tiigile ja teisel restorani sissepääs.

Aiaehitaja eri

Nii on kinnitatud 90% eterniit ja plekkkatustest. M6 polt ja mutter ja just nii pidi ja nii pikad. Tee kasvuhoonele sama lahendus.

27 päev

Jätkuvalt Patongis. Täiesti uskumatu koht. Teine koht peale Hua hin, mis tõesti vastab kuvandile. Unustage Lonely Planeti BS very nice waterfall või cristal clear water with white sand. Tahate waterfalli, minge Keila joale. Tahate valget liiva, minge Pärnusse. Taisse ei ole mõtet tulla. Tahate näha ööelu, mille kõrval Amsterdam on KoduAnttila pesurubriik? Tulge Patongi!

Simon cabaret

Mis pask see veel oli?
1. Kabareest oli asi kaugel. Muusika saatel taidlemine pigem.
2. Oh issand jumal.
3. Enamus etenduse tantse ei pääseks Koolitantsu eelvoorust edasi. Suudest ja lindist ma ei räägigi, aga liikumine???
Pilet kahele maksis 50eur. Ööbimise kuluga eestisse võrdlusse pannes oleks pilet u150eur.
Ma isegi ei tea, kas see oli nii halb, et juba on hea...
Aga kuna iga õhtu on 3 väljamüüdud etendust 600 inimesele, siis see peaks olema turundusüliõpilaste kohustuslik õppeosa.
Et positiivselt lõpetada, sain vähemalt pildi etenduse ilusaima mehega.

Hommikusöök

Maitseb nagu Siili limonaad viinaga.
Tegelikult on kummaline, kuidas ükski asi ei maitse siin nagu eestis (nt mcdonaldsi burger on paaalju rasvasem ja fanta on poole vähema gaasiga).

Russki jasõk

Ingliskeelse puudumisel sai hotellist kaasa võetud venekeelne Phuketi kaart. Vähemalt linnanimed on arusaadavalt tõlgitud.

Aga äkki mõni roller?

Kõige kuulsama patongi ranna tänava Bangla kõrvaltänavasse on õhtuks paar inimest oma mopeedi parkinud. Pargitud on kahes reas ja rea pikkus 200m kanti.

26 päev

Sõitsime 190 km Krabist Phuketisse (irooniliselt on vahemaa linnulennult ainult 60km). Jätkame tava ja valisime ööbimiseks jälle pearanna. Phuketis tähendab see kuulsat Patongi. Arvestades tuba, on ööbimine kallim kui Krabi, aga praegusel low seasonil sai ok toa peatänava juurde 30 euriga (yorkshire hotel).
Aga mis kõige olulisem. Patong on üks väheseid kohti, mis tõesti vastab kuvandile. Siin on normaalne rand, miljon kõige müüjat (mitte ainult very nice hugo boss nagu Krabis) ja suure hulga naistega ööelu (kes ei tee postitantsu enam teksades nagu koh samui). Kas see kõik meeldib, on omaette küsimus. Aga see on siin tõesti olemas.

25 päev

Krabis endiselt. Kaalusime pikalt mõne turistika tegemist (nt dzungli tuur või maya bay "the beach"). Aga googli hinnangul on kõik tavalised tuurid mõttetud (seda kinnitab asjaolu, et palju reklaamitud dzungli tuuri osa on eile külastatud waterfall...) ja eksklusiivseid tuure (mis on saanud tripadvisoris 5 tärni) ei tõusnud käsi ostma (hinnavahe tavalistega alates 2,5x). Otsustasime teha rannapäeva, aga.... sõnadest jääb väheks. See ongi kuulus krabi rand???
Ühesõnaga suundusime tagasi hotellibasseini õhtut ootama, et restorane külastada. Need on enne 19 täiesti tühjad. Toitu ja isegi söödavat siin jagub. Ainus probleem on hind. Kui valida kenam koht, siis on hinnaklass Hua hin kalli hotelli terrassirestoraniga võrdne. Üks söögikord kahele koos jookidega maksab sama palju kui terve öö hotelli (30eur). Tegemist on siiani kõige kallima paigaga.

24 päev

Sõitsime Ko Lantalt (yailt) Krabisse 100km. Täpsemalt Ao nang randa, mis on Krabi linnast 10+km, aga mida üldiselt mõistetaksegi Krabi all. Esimest korda broneerisime ööbimise ette ja esimest korda sidusime ennast min arvu öödega. Seni oleme soovi korral hommikul lihtsalt öelnud, et jääme veel. Oleme Peace Laguna Resortis, booking.com kaudu maksis 2 ööd soodukaga 60 eur hotellitoas. Saabudes taheti meid jubedalt paremasse kohta majutada. Kuna tegin bungalo peale vingus nägu (ja tundus, et meid oli ikka väga vaja mujale panna magama), siis lõpuks anti deluxe bungalo, kus muidu 2 ööd maksaks 280eur. Nagu piltidelt näha, siis koht on kena. Majake on vähemalt 50m2. Aga ma ei maksaks iialgi 140eur öö, et jätkuvalt magada ühes toas sipelgate ja sisalikega ning vaadata rõdult hurmavat vaadet laguunile (roiskunud tiik kaladega). Tai on tai sõltumata hinnaklassist.
Viimane pilt on basseini äärest. Toolil lebades maast pudelit võttes saaks ilmselt infarkti.

Tai waterfallid

See jääb meie viimaseks ürituseks. Jälle üks palju kiidetud suur waterfall (Hin phoeng, Krabi provints). Piltidel siis parklas olev plakat ja tegelik olukord.

Eestlased Tais

Me ei ole kogu reisi jooksul kohanud ühtegi eestlast, aga selline üllatus tabas Krabi restoranis.

23 päev

Absoluutselt mitte midagi kasulikku. Kogu päev hotelli toas või basseini ääres yatzit ja linnade põletamist. Korra astusime läbi peatänava äärest mingist saksa restoranist (tundus, et omanikud ka sakslased ja ise kohal), mis menüü järgi pakkus isegi seakooti hapukapsaga (6x tai prae hind samas kohas). Võtsime kreeka salati, mis meenutas tuntud nimekaimu oluliselt rohkem eilsest caesari salatist. Aga üldiselt pakub ikkagi imestust, kuidas suudetakse toite põhimõtteliselt valesti teha. Kui menüüs on kirjas kreeka salat oliiviõliga, siis kust tuleb mõte asendada oliiviõli pizza maitseainega???

Täpsustus Lonely Planetisse

Mõõnaga selgus, et Ko Lanta põhirand on pooles ulatuses kivine ja täiesti ujumiseks kõlbmatu. Hotellis pole muide ühtegi silti, et siin ujuda ei tohi. Isegi trepp viib basseini juurest liiva peale. Tõusu ajal lainetesse hüppamine lõpeb päris kurvalt...

Üks pilt on normaalajal, teine mõõnaga.

Odav tööjõud

Kõik kõnniteed valatakse betooniautost, tasandatakse käsitsi ja vahetult enne lõplikku kivistumist joonitakse käsitsi justkui oleks teed plaatidest laotud.
Parafraseerides ütlust Venemaa kohta: üks asi, millest siin puudust ei ole, on odav käsitööjõud.

Otepää, 1989

Kõik uus on unustatud vana. Hommikusöögiks poest sai, juust, sink.

Ko Lantast

30eur eest on vaadet küllaga. Samas pole siia mõtet tulla vihmahooajal, kuna see saar on täiesti välja surnud. Kas ma oleksin valmis maksma 60eur, et olla siin tipphooajal? Ei. Arvestades siinseid toiduhindu tähendaks see päevaeelarvet 120+eur. Selle eest saab juba puhata euroopas ilma malaaria, düsenteeria ja muu jamata.

22 päev

Sõitsime hommikul vara Trangist Ko Lantale 130km (täpsemalt Ko Lanta Yaile). Sõita oli jahedas hommikus hea, kuna isegi vesi ei püsinud sees. Üle 30 kraadis on aga tunde joomata olla päris karm. Ilm ähvardas kogu aeg vihmaga, aga lõpuks saime ainult paar piiska. Teele jäi ka 2 praami (mandrilt Noile ja Noilt Yaile), mis kokku maksid kahele inimesele ja motikale 1,5eur (sõit kestis 5min ringis). Pildil olev asfaltplats ongi praam.
Ko Lanta ise on täiesti väljasurnud (ikkagi vihmahooaeg), paljud majutuskohad kinni ja restoranid õhtul täiesti tühjad. Ööbimise valisime puhtalt väljanägemise järgi. Oleme pearannas, tuba ja bassein on vaatega merele ning vihmahooaja soodusega maksab korralik hotellituba 30eur (Andaman Lanta resort). Aga ikka oleme peaaegu ainsad külastajad kompleksis.
Kuna nüûdseks on kogu reisiseltskonnas tekkinud tai toidule füsioloogiline vastuvõetamatus, siis tegime ainuvõimaliku otsuse: peale hotelli jõudmist ostsime poest saia, sinki, saksa jogurtit ja kelloggsi helbeid. Õhtuks on tervis juba palju parem ja tulime sööma restorani. Terve peatänava peale oli valgeid inimesi ainult ühes kohas (fat monkey). Toidud on siin tai mõistes x2 hindadega, aga portsud tohutud ja ok maitsega (tõsi, caesari salatil polnud omanimelise kuulsa nimekaimuga midagi pistmist).

Partsi eri

Nii ehitatakse neljarealist teed. Tavalise maantee külgedele ehitatakse uued sõidurajad 1m vanast teest kõrgemale. Seejärel vana tee koht täidetakse ja asfalteeritakse uute radade kõrguselt. Liiklus kogu aeg toimib asfaltil ja töö edeneb. Aga mitte ei ehitata sildadega ristmike küla kolmele jalgratturile!

Ööbimisest veel

Lõppkokkuvõttes oli tegemist huvitava kohaga. Häälte järgi oli väga mitmetel inimestel paha olla. Huvitaval kombel oli paha just naistel. Õnneks paranesid nad ruttu, kuna oiged kestsid kõigil alla tunni... poleks omal nii sant olla olnud, oleks huvitav olnud rahva liikumist vaadata õues. Kogu öö selles Trangi Palmy Resort Hoteli tunnihotellis maksis 15 eur ja selle eest oli meelelahutust piisavalt. Nüüd siis teab vähemalt selliste "garaazidega" sissekäikude sisu

Lollidele turistidele puust ja punaseks

21 päev

Hommikul hakkas juba looma, kuni saabus a'la carte hommikusöök (hotell oli nii tühi, et rootsilauda ei tehtudki) praemuna ja viineritega. Sundisin ennast muna ära sööma, mis tähendas tervet päeva iiveldamist. Tundub, et kuna mõistusest ei piisanud, hakkab nüüd keha siinse toiduga võitlema...
Vähemalt on võitlusvaim tagasi ja selle najal sõitsime 150km Trangi. Ühtegi normaalset hotelli netist ei tuvastanud ja saabusime juhuslikult mingisse Palmy Resort Hotel kohta. Tegemist on pigem ühekordse ridaelamuga. Esimest korda on meil isiklik autokatusealune vannikardinast uksega. Okastraat akna taga tundub küll natuke ülepingutatud. Aga vot interjöör lummas...

Kummipuud

Sellistest kasvandustest tuleb kumm.

Kanasupp

Retsept vastab pildile. Vesi ja kana.

20 päev

Kui lennupäevad maha arvata, on täna täpselt pool aega Tais oldud. Hetkel pole reisiseltskonnas kedagi, kellele see riik meeldiks. Taid kutsutakse LOS-ks ehk Land of Smiles. Eesti keelde võiks selle tõlkida kui Rõõmuga Näkkupanijate Maa. Värske kogemus on hommikust, kus naine läks kohvi tegemiseks kuuma vett küsima. Igaks juhuks võttis eile saadud teekannu näidiseks kaasa, et ta saaks ikka kannuga vee. Saigi. Sinna samasse kannu kallati sorts vett peale. Isegi eilset teekotti ei võetud eest ära, naeratades.
Kui see on külalislahkus, mida maailmas hinnatakse, siis... mulle sobivad tuimad eestlased suurepäraselt!
Kuna tervis on nõrk, ei liigu täna edasi. Telekast tuleb üks kanal (sport), kuhu mõni pilu peale ei loeks. Niisiis terve päev täis jalgpalli, yatzit ja vett. Süüa õnneks väga ei taha. Naine tellis tuppa makaronid kanaga. Ei hakka kogemust pikemalt kirjeldama, lugejal läheks söögiisu ära. Rääkigu, mis tahes. Head (tai) toitu saab tallinnas, siit pole seda mõttet otsida.

19 päev

Juhtus see, mida oli kaua oodatud - jäin öösel haigeks. Mis selle täpselt põhjustas, pole teada. Igal juhul on väga sant olla (ei ole malaaria vms, kuna nende kõigi eeldus on kõrge palavik, mida mul pole).
Et plaane mitte katkestada, liikusime Langkawilt tagasi Taisse. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Langkawi on puhtam, ingliskeelsem, pearätim, kallim (va alkohol) ja hullema liiklusega kui Tai idakallas. Kui peaksin valima idakalda saarte ja Langkawi vahel, võtaksin viimase.
Igal juhul oleme nüüd pöörde teinud ja liigume tagasi Bangkoki poole. Esialgu sõitsime sadamast vaid Satuni linna, kuna rohkemat haigus ei võimaldanud. Ööbime hotellis Sinkiat Buri, mida kõige vähem netis halvustati, aga tegelikult on tegemist väga korraliku kohaga. Ainult veidi kallis (35eur), kuid võrreldes Langkawiga odav. Julgen ainult kiita.
Pildil motikas kõige lõunapoolsemas punktis, kuhu temaga peale meid ilmselt keegi enam sõita ei viitsi.

18 päev

Tõsine turist. Rentisime motelli ees rannatoolid ja ei teinud absoluutselt mitte midagi kasulikku. Lahkusime ainult lõunat sööma õige turistina mcdonaldsisse (2x odavam kui eestis) ja külastasime 6D kino.
Saime teada ka langkawi kõige olulisema tõe. Kogu saar on tax free. Niisiis külastasime lõuna ajal poodi ja soetasime 15eur eest liitri bacardit ja liitri smirnoffi. Kõhurohuks.
Muide, heinekeni purk maksab poes 0,7eur ja rannabaaris saab liitrise pudeli bacardit/smirnoffi/jägermeistrit 40 eur eest.
Kokkuvõttes on tegemist hea tasuliste naisteta lebotamise kohaga ja atmosfäär on taist kuidagi parem.
Ainus, mida ikka veel pole, on kristallselge vesi puhta liivarannaga. Oleme pearannal ja siin on pakkuda hall liiv otse randa jooksvate motellide solgitorudega.
Homme jätkame otsinguid mandril.

Elementaarne viis aia kinnitamiseks

17 päev

Vahetasime kallast ja sõitsime 130km Songkhlast Satuni. Sadamasse jõudes võttis meid trepil vastu tai kohta ootamatult head inglise keelt rääkiv vanake, kes kukkus kohe Lankawi laevapileteid müüma ja andis peaukse kõrval enda rolleri koha meile. Samuti võttis kiivrid enda putkasse hoida. Loodame, et tegemist oli heasüdamlikkusega ja motikas on naastes alles.
Piiriületus oli puhas formaalsus (paar templit) ja 1,5h laevasõidu (senistest odavaim) järel olime juba Malaisias.
Ööbima tulime peamisesse randa Pantai Cenang, motell Langapuri Inn.
Esmamulje on Lankawist parem kui Koh Tao/Koh Samui. Rannabaaris mängib mõnus instrumentaal, mitte wannabe vanad euroopa hitid/reggae. Ööbimise ja massaashi hinnad on paraku x2. Toit, takso ja riided samad. Õlu veidi odavam.
Ps! Lonely planet ei kirjuta Satuni linnast midagi, aga tegemist on senistest kõige puhtama, ilusama ja korralikuma Tai linnaga. Võib vabalt ööbimise sinna sättida.

Malasia, siit me tuleme!